Balti meri silmis: eksperdid hoiatavad küberrünnakute eest energia infrastruktuuri vastu

Experten diskutieren bei einem Forum in Berlin über den Schutz kritischer Infrastruktur und steigende Cyberbedrohungen in der Ostsee.
Berliini foorumis arutavad eksperdid Läänemere kriitilise infrastruktuuri kaitse ja kasvavate küberohtude kaitset. (Symbolbild/WOM87)

Balti meri silmis: eksperdid hoiatavad küberrünnakute eest energia infrastruktuuri vastu

Berlin, Deutschland - Läänemerele pilguga selgub, et kriitilise infrastruktuuri turvalisus on rohkem kui kunagi varem fookuses. 9. juulil 2025 toimus Berliinis Balti energia- ja küberturvalisuse foorum, kus üle 80 eksperdi poliitikast, äri- ja teadusest arutasid pakilisi väljakutseid. Gaasi, elektri- ja andmeliinide korduvate sabotaažifailide pärast suureneb mure ning toas on küberrünnakute oht energiatarnijate vastu. dena teatab, et foorum esindab äsja kujundatud vahetusvormingut, mille algatas Dena, Poola saatkond ja Poola teaduse akadeemia.

Arutelu avas Poola suursaadik Jan Tombiński, kes rõhutas riikliku energiapoliitika olulisust piirkonna vastupidavuse osas. "See on palju enamat kui lihtsalt kohalikud lahendused," ütleb Tombiński. Dena tegevdirektor Kristina Haverkamp lisas, et kriitiliste energia infrastruktuuride kaitse tugevam piirkondlik ja Euroopa koordineerimine oli hädavajalik. See hõlmab mitte ainult füüsilisi, vaid ka digitaalsete ohutuskaitsemeetmeid.

ähvardused digitaalses ja füüsilises ruumis

Sensie -kaabel on eriline väljakutse, mis transpordib üle 90% ülemaailmsest andmeliiklusest. Julgeolekuekspert Johannes Peters turvapoliitika instituudist hoiatas, et nende kaablite kaitse on ebapiisav. Paljud neist asuvad merepõrandal ja on vaevalt kaitstud. Kriitiliste infrastruktuuride hübriidrünnakute suurenemine illustreerib vajadust täiustatud kaitsemeetmete järele. Ag Krisiti Manuel Atug rõhutas, et kuigi täielik sabotaaž polnud võimalik, on sellegipoolest lahendusi, näiteks kaablite asetamine mitu meetrit merepõhja all või äsja asetatud kaablite konfidentsiaalsus. Kuid need lähenemisviisid on teatanud oma lõksudest, näiteks suuremad kulud ja remonditööde raskused, näiteks zdf.

Julgeolekuolukorda kahjustab ka küberrünnakute rekordiline arv, eriti pärast Ukraina konflikti puhkemist. See ohuolukord nõuab ümbermõtestamist: tõhus vastustrateegia võib hõlmata NATO suurenenud olemasolu ning paremat võrgustike loomist ja koostööd ELi riikide vahel. Samuti on üha olulisem andurite kasutamine Balti mere turvalisuse parandamiseks.

andmekeskuste ja sertifikaatide roll

Lisaks otsesele ohukeskkonnale mängivad olulist rolli ka andmekeskused. Mõnda neist klassifitseeritakse kriitilisteks infrastruktuurideks ja neid kontrollitakse regulaarselt ohutuse tagamiseks. [Tüv Nord] sõnul (https://www.tuev-nord.de/explore/de/sicherheit/gut-geruestet- vastas-sabotage-und-naturkatastrophen/) toimub see test tavaliselt vabatahtlikult, kuid sageli on see, et kliendid või järelevalved on vajalikud, et kliendid või järelevalved on vajalikud. Näiteks kontrollitakse akende ja uste sissemurdmist ohutust, tehnilist tulekaitset ning kaasaegseid turvasüsteeme, näiteks videokaameraid ja juurdepääsukontrolle.

Üldiselt on kriitilise infrastruktuuri väljakutsed keerulised ja vajavad ühist protseduuri. Balti energia- ja küberturvalisuse foorum süvendab jätkuvalt tekkinud teadmisi ja arendada uusi lähenemisviise turvalisuse parandamiseks. Selle protsessi järgmised sammud hõlmavad saksamaa-polish Energy Werquorumi novembris ja Põhjameres vt jaanuaris 2026, mis pakuvad edasist koostööd.

Details
OrtBerlin, Deutschland
Quellen